teisipäev, 1. veebruar 2011

Luulekujundid

Kevade õhtul

Nagu magus unenägutine hõise igal pool;
üle aasa ujub tasavalge udu jahe vool.

Metsa põues nagu kõne,
punga puhkemise jutt;
üle välja, üle põllu
rõõm kui värin, õnne nutt.

Eha kumab, päike magab,
siiski kõik on ärkvel veel,
nagu õnnis ootamine:
armas on ju ammu teel!

Ja mu südant täidab sala
nagu soojus sumaja:
võiksin läbi vaikse ilma
kodu hõiskeks sulada!

teisipäev, 11. jaanuar 2011

.„Kevade” – filmi ja raamatu võrdlus

Sarnasused:

        
1) Arno sai Lible juures kella lüüa.                                        
2) Teele ja Arno käisid koos koolis.                                           
3) Nad said suure paju juures kokku.                                     
4) Tõnisson lasi parve põhja.
5) Arno oli pikalt haige.
6) Kooliõpetaja kinkis Arnole viiuli.


Erinevused:


1) Filmis ei hakanud Arno nutma kui ta
köstri juurest tuli ja Laurile sülle jooksis.
2) Arno ei joonud filmis Liblega viina.
3) Filmis ei olnud Lolli- Marti.

Harjutus 10. ( dialoog )


 Toots: Kas sa tead, et mina olen Kentuki lõvi?
 Arno: Ei teadnud, aga kes see Kentuki lõvi on?
 Toots: Kas sa, siis seda ei tea?
 Arno: Ei tea, aga kas sa ütled mulle?
 Toots: Kas sa polegi, siis seda raamatut lugenud?
 Arno: Ei, kas sa mulle selle raamatu annad laenuks?
 Toots: No eks ma annan ikka.






Arno: Kas lähme homme jälle ühes?
Teele: No eks ikka.
Arno: Ma ootan sind.
Teele: No oota, aga ära väga vara tule muidu hakkab külm.
Arno: Jah, ma ei tule vara. Aga äkki ma saadan sind.
Teele: Ära saada mine koju.
Arno: Okei. Head aega.
Teele: Head aega.






teisipäev, 21. detsember 2010

Jõulukaart :))))))



Kõnekäänude jutt

      Minu sõber rääkis mulle augu pähe. Ta ütles, et ta on kunagi silmad lahti maganud. Ja ma jäingi teda uskuma.  Kui ma teada sain, et ta on  suur valetaja  ja , et ta oli ka seda mulle valetanud, et ta kunagi silmad lahti magas olin ma tema peale väga solvunud. Ma ei vastanud tema kõnedele ja kui ta minuga rääkida tahtis, siis läksin eemale ja vältisin teda. Kui ta mõni aeg hiljem tuli mulle jälle kärbseid pähe ajama, siis ma enam teda ei uskunud. Ühel päeval ma läksin temaga rääkima, me rääkisime ilmast ja maast kuid lõpiks jõudsime ikka selle kärbeste pähe ajamise teema juurde. Minu imestukesks ta mõistis mind ja sellest ajast peale ei ajanud ta enam kellegile kärbseid pähe.



( See ei ole tõestisündinud lugu! )

teisipäev, 7. detsember 2010

Kõnekäänud

1. Seep silmas.
2. keelt peksma, oma keelt vahele pistma, keelt hammaste taga hoidma, nuta kas või vene keeles, enne ma hammustan keele otsast tüki ära, keele otsast seisma, keel kõrbeb, viib keele alla, keelt limpsama, pehme keelega.